From dust, to dust

Paljud autoomanikud teavad, mis tunne on mudas või lumes kinni olla. Mina vähemasti tean väga hästi, ükskord Aiviga rassisime 3 tundi enne kui Rupsil välja saime, ja selle käigus lõhkusime ühe rehvi ära niiet Ervin pidi ikkagi appi sõitma, kokku läks 5 tundi koos rehvi vahetusega kusjuures laps oli ka kaasas.

Aga kolm tundi pole midagi, Spirit on kinni juba 8 kuud. 23.aprill 2009 jäi kinni tema sol 1886(Suns On Location), ehk umbes kuus Ḿaa-aastat Marsil. Tõeliselt muljetavaldav arvestades, et liikur oli ehitatud vastu pidama 3 kuud.
Nii, kes või mis on Spirit:
Aastal 2003 oli Mars Maale oluliselt lähemal kui ta seda oli olnud juba tuhandeid aastaid. Selle puhul saatis NASA sinna kaks liikurit, Spirit ja Opportunity pinnast uurima. Operatsioon oli great success, mõlemad aparaadid jõudsid kohale, kumbki kummalegi poole planeeti, paarkend kilti oma sihtmärgi keskmest. Ei läind kaua kui Opportunity leidis ka märke veest, oma spektromeetriga leidis mingeid jälgi soolast kuskilt praost mis sai sinna saada aint veega. Igatahes oli primary mission läbi ja algas extended mission- niisama ümbrusest piltide klõpsutamine ja kaugematesse aukudesse ronimine.
Aasta pärast maandumist, kui Spirit oli läbi sõitnud 3,6 km, hakkas parem esimene ratas raskelt käima, ning mõne aja pärast kiilus kinni. Laagrid läksid ma arvan, kujutage ette kui palju tolmu seal on, ükski ameerika auto ei sõida samade laagritega nii kaua. Igatahes, kuna liikumatut ratast on ees lükata raskem kui järel lohistada, siis edasi jätkas Spirit tagumine ots ees, viis ratast vedamas ja vasak tagumine lohisedes.
Spirit lohistas vapralt oma ratast nagu haavatud sõdur pea viis aastat, kuid nüüd on sõit läbi kah ma arvan. Liiva sees kinni, ei saa edasi ega tagasi, ainult sügavamale vajub.


R.I.P